• plasma (53-58%) s.o. vesi ja vees lahustunud ained
• vererakud (42-47 %) need on punased ja valged verelibled ning vereliistakud
  

Täiskasvanud inimesel on verd umbes 5 liitrit (sellest osa on rahuolekus deponeerunud maksas )
Vere suhkrutase on glükoosisisaldus vereplasmas, mis kõigub eriolukordades

Vere ülesanne:

• 1) organismi varustamine O2 ja toitainetega

• 2) CO2 ja ainevahetusjääkide eemaldamine organismist

• 3) kaitseülesanne: antikehade tootmine immuunsuse loomiseks ja haigustekitajate hävitamine ning vere hüübimine 

Punased verelibled e. erütrotsüüdid

• 4,5-5 miljonit /mm3
• nende arvu on kerge mõjutada
• meestel hulk suurem kui naistel
• Ülesanne: seovad endaga hapnikku ja viivad selle kõikidele keharakkudele ning eemaldavad sealt süsihappegaasi .
• Hemoglobiin on keeruline punase värvusega aine, mis seob endaga hapnikku. Ta koosneb rauast. Hgb annabki verele punase värvuse.
  

Kehvveresus e. aneemia on punaste vereliblede vähesus veres, mis võib tekkida

• puudulikust ja ühekülgsest toidust;
  
• vähesest päikesevalgusest;
  
• liigsest päevitamisest;
• ülekoormatud organismist (stress, pinged, vähene uneaeg, suitsetamine, alkohol, kiiritus jne.)
  
• Väljendub pidevas väsimuses, halvemas füüsilises vormis, unevajadus suurem, tähelepanuhäiretes, õppimisraskustes jt.