Õppetoetuste ja õppelaenu saamist reguleerib Eesti Vabariigi seadus:

• Õppetoetuste ja õppelaenu seadus (elektrooniline Riigi Teataja)

Õppetoetuse taotlemiseks kasuta alljärgnevat vormi:

• TPSi õppetoetuse taotluse vorm (MS Exceli fail)

TALLINNA PEDAGOOGILISE SEMINARI ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD

Kinnitatud
Tallinna Pedagoogilise Seminari nõukogus
20.12.2006

1. Õppetoetuste liigid

Õppetoetused on:

• põhitoetus – õpilasele või üliõpilasele antav rahaline toetus hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks;
• täiendav toetus – õpilasele ja üliõpilasele antav täiendav rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavatele kulutuste katmiseks;
• eritoetus – eritingimustel antav põhitoetus ja täiendav rahaline toetus õpilasele ja üliõpilasele, võttes arvesse õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid.

2. Õppetoetuste suurus

2.1. Õppetoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega (lisa 1).

3. Õppetoetuse (põhitoetuse ja täiendava toetuse) taotlemine

3.1. Õppetoetust on õigus taotleda õppekava nominaalaja jooksul. Õppekava nominaalkestus on ajavahemik (1. septembrist 30. juunini) õpilase või üliõpilase Tallinna Pedagoogilise seminari (edaspidi seminar) vastuvõtmisest (immatrikuleerimisest) kuni õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase või üliõpilase akadeemilist puhkust.

3.2. Õppetoetust ei maksta akadeemilisel puhkusel olevale õpilasele või üliõpilasele (edaspidi taotleja).

3.3. Õppetoetuse (põhitoetuse, täiendava toetuse ja eritoetuse) saamiseks esitab taotleja õppenõustajale vormikohase taotluse ajavahemikul 1. september kuni 20. september ning
1. veebruar kuni 10. veebruar.

3.4. Õpetoetuse taotluse vorm on seminari kodulehel.

3.5. Põhitoetust on õigus taotleda õpilasel või üliõpilasel, kui ta:

3.5.1. on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel;
3.5.2. omandab kutseharidust keskhariduse baasil või kõrgharidust õppekaval, kus on riigi finantseeritavaid koolituskohti;
3.5.3. omandab kutseharidust keskhariduse baasil või kõrgharidust täiskoormusega või statsionaarses õppes ega ületa õppekava nominaalkestust.

3.6. Õpilasel ja üliõpilasel on õigus taotleda põhitoetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks), esimese aasta õpilasel või üliõpilasel üks kord õppeaastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks).

3.7. Täiendavat toetust on õigus taotleda õpilasel või üliõpilasel, kui ta:

3.7.1. vastab kõigile põhitoetuse saamise nõuetele;
3.7.2. elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus.
Tallinnaga piirnevad omavalitsusüksused on Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Viimsi vald, Maardu linn ja Saue linn.

4. Eritoetuse taotlemine

4.1. Eritoetust lisaks õppetoetuse (põhitoetuse ja täiendava toetuse) maksmise nõuetele on õigus taotleda õpilasel või üliõpilasel:

4.1.1. (põhitoetusena) komisjoni poolt kehtestatud otsusele;
4.1.2. (täiendava toetusena), kui ta õpib esimesel kursusel ja tema elukoht asub Eesti rahvastikuregistri andmetel väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus; tema majanduslik olukord takistab ilma õppetoetuseta õpinguid jätkata (orb, lastekodulaps, puudega; kasvatab kahte ja enam last; on sotsiaaltoetuste saaja).

5. Õppetoetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid

5.1. Põhitoetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid:

5.1.1. vormikohane taotlus (seminari kodulehel);
5.1.2. dokumendid, mis tõestavad õpilase või üliõpilase silmapaistvaid tulemusi õppevaldkonnas, ühiskondlikku aktiivsust või edukat osalemist erialastel võistlustel või konkurssidel;
5.1.3. tõend taotlemisele eelnenud aastal saadud taotleja perekonna sissetulekute kohta (sh taotleja sissetulek).

5.2. Täiendava toetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid:

5.2.1. vormikohane taotlus (seminari kodulehel);
5.2.2. kohalikust omavalitsusest rahvastikuregistri tõend elukoha kohta.

5.3. Eritoetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid:

5.3.1. vormikohane taotlus (seminari kodulehel);
5.3.2. kohalikust omavalitsusest rahvastikuregistri tõend elukoha kohta;
5.3.3. muud dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, millest tingituna ei ole õpilane või üliõpilane ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama;
5.3.4. tõend taotleja perekonna sissetulekute kohta (sh taotleja sissetulek) taotlemisele eelnenud aastal;
5.3.5. tõend käesoleval ajal saadavate sotsiaaltoetuste kohta.

6. Õppetoetuste määramine

6.1. Õppetoetuste määramise komisjon määrab põhitoetuse, täiendava toetuse ja eritoetuse sügissemestriks hiljemalt 10. oktoobriks ning kevadsemestriks hiljemalt 10. märtsiks, kaasates õpilaskonna ja üliõpilaskonna esindajaid.

6.2. Põhitoetus ja täiendav toetus määratakse riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vahendite piires vastavalt paremusjärjestusele.

6.3. Komisjon võib määrata kuni viis protsenti põhitoetuse ja täiendava toetuse vahenditest eritoetusena õpilasele ja üliõpilasele, võttes arvesse õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid.

6.4. Põhitoetus ja täiendav toetus määratakse riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja seminarile eraldatud vahendite piires vastavalt koostatud taotlejate paremusjärjestusele õppekavati, lähtudes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist.

6.5. Kui koostatud paremusjärjestuses on mitmel taotlejal võrdsed tulemused eelistatakse paremate õpitulemustega taotlejat. Kui tulemused on ka siis võrdsed eelistatakse taotlejat, kes on saavutanud õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi; on ühiskondlikult aktiivne; edukalt osalenud erialastel võistlustel või konkurssidel.

6.6. Võrdse ühiskondliku aktiivsuse ja erialase edukusega taotlejate puhul eelistatakse taotlejat, kelle tulud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad.

7. Õppetoetuse maksmine

7.1. Õppetoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest. Erandina makstakse õppetoetust septembrikuu eest oktoobris ning veebruarikuu eest märtsis.

8. Õppetoetuse maksmise lõpetamine ja tagasinõudmine

8.1. Komisjon lõpetab viivitamatult õpilasele või üliõpilasele õppetoetuse maksmise kui
tuvastab, et õpilane või üliõpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel vastava õppetoetuse tingimusele ning taotleja oli või pidi nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik. Taotleja kaotab õiguse taotleda ja saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning sellele järgneval õppeaastal.

8.2. Õppeasutusel on õigus nõuda õpilaselt või üliõpilaselt 8.1. lõikes sätestatud juhul õppetoetus tagasi ning määrata see uuele õpilasele või üliõpilasele vastavalt paremusjärjestusele.

Lisa 1

2. Õppetoetuste suurus

2.1. Õppetoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.

2.2. Põhitoetuse suurus on 600 krooni kutseharidust keskhariduse baasil omandavale õpilasele ja 800 krooni kõrgharidust omandavale üliõpilasele.

2.3. Täiendava toetuse suurus on 300 krooni kutseharidust keskhariduse baasil omandavale õpilasele ja 400 krooni kõrgharidust omandavale üliõpilasele.

2.4. Eritoetuse (põhitoetusena) suurus on 600 krooni kutseharidust keskhariduse baasil omandavale õpilasele ja 800 krooni kõrgharidust omandavale üliõpilasele.

2.5. Eritoetus (täiendava toetusena) suurus on 300 krooni kutseharidust keskhariduse baasil omandavale õpilasele ja 400 krooni kõrgharidust omandavale üliõpilasele.