Eesmärgid

Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava põhieesmärgiks on
valmistada ette professionaalsete oskustega koolieelsete lasteasutuste õpetajaid,

• kes on suutelised suunama lapse kasvamist ja arengut, toetudes ümbritseva keskkonna poolt pakutavatele võimalustele;
• kes on valmis muutusteks ja edasiseks professionaalseks arenguks;
• kellel on nõustamisalased teadmised.

Vastuvõtu tingimused

Õpingute alustamiseks nõutav baasharidus on keskharidus. Sisseastumiseksamisel arvestatakse riigieksami kirjandi tulemust ning üliõpilaskandidaatidega toimub kutsesobivuse vestlus.

Vestlus toimub grupis, kus korraga vestlevad 2 õppima pürgijat ja 2 õppejõudu. Kutsesobivuse vestluse eesmärgiks on välja selgitada üliõpilaskandidaadi motiveeritus tööks eelkooliealiste lastega ning tema üldine silmaring, kõlbeline hoiak, empaatiavõime, suhtlemisvõime, tolerantsus.

Õppekava ja õppetöö korraldus

Nominaalne õppeaeg – 3 aastat
Maht ainepunktides – 120 AP
Akrediteeritud (Kõrghariduse Hindamise Nõukogu otsus 16.06.2004).

Õppetöö toimub loengute, seminaride, rühmatööde, rollimängude, õppekäikude, iseseisva töö, praktikumide ja praktika vormis. Praktika toimub Eesti parimates lasteaedades ja koolides, kellega seminaril on pikaajalised koostöö kogemused.

Stuudiumi jooksul omandab üliõpilane üldhariduslike õpingute kaudu (16 AP) üldkultuurilise, kommunikatiivse ja sotsiaalse pädevuse.

Ainealased õpingud (20 AP) loovad teoreetilise aluspõhja, mille kaudu omandab õppija ajakohastest nõuetest lähtuvad, oma tulevasel erialal vajaminevad ainealased teadmised ja oskused.
Kõige mahukam on kasvatusteaduslike ja psühholoogiliste õpingute osa (32 AP), mille abil omandab üliõpilane oskused isiksust arendavate ja psühholoogiale toetuvate õppe- ja kasvatusmeetodite rakendamiseks. Eesmärgiks on süvenemine kutsealasse, tutvumine kesksete erialaste probleemidega ning nende teadusliku käsitlusega. Kasvatusteadusliku uurimistöö alustes ja uurimisseminaris õpivad üliõpilased töötama erialase kirjandusega ning uurimistööd koostama. Eraldi kursustena on lapse arengu jälgimine, lapse mäng ning lastevanemate nõustamine.

Ainedidaktiliste õpingute (14 AP) käigus saavutab üliõpilane õppeainete didaktika valdamise ja omandab kutseala spetsiifilised teadmised ja oskused. Ainedidaktikad sisaldavad palju praktilisi ülesandeid, samuti lahendatakse õpetamise ja kasvatamise probleeme erialaseminarides.

Praktika (24 AP) eesmärk on õppida realiseerima ja korrigeerima õpitut, õppida juurde kogemustest. Praktikant kasutab oma teoreetilisi teadmisi ja oskusi praktilises töös ja selle edasiarendamisel. Praktikate ajal erinevates lasteaedades kujunevad üliõpilasel oskused ametialaseks toimetulekuks, üiliõpilane õpib reflekteerima oma praktilise tegevuse tulemusi. Vaatluspraktikad toimuvad lasteaedades ja lastesõimedes, põhikooli I klassis, erivajadusega lastele mõeldud lasteasutustes ning alternatiivseid metoodikaid kasutatavates lasteaedades. Pideval praktikal on üliõpilane lasteaedades ja lasteasõimedes. Diplomieelse praktika sooritavad enamus üliõpilasi oma tulevases töökohas, mis annab neile võimaluse töökollektiivi sisse elada, harjuda töökorraldusega ning teha koostööd ja olla juhendatud tulevaste kolleegide poolt.

Valik- ja vabaainete (6 AP) kaudu saab õppija soovitud suunas areneda. Valikainetest lähtuvalt on üliõpilasel võimalus valida diplomieelse praktika liik (erilasteaiad, alternatiivlasteaiad). Vabaaineid võib üliõpilane valida ka väljastpoolt seminari.

I kursusel

... on põhisisuunaks teoreetilise baasi kujundamine orienteerumaks koolieelse lasteasutuse õpetaja töös ja selle kontekstis, mida toetavad tutvumispraktika ja praktika lastesõimes.

II kursusel

... on põhisuunaks lapsest lähtuv planeeritud kasvatuse ja õpetuse korraldamine, mida toetab praktika lasteaias.

III kursusel

... on põhisuunaks koostöö ja vastutus turvalise ja arendava kasvukeskkonna kujundamisel, mida toetavad vaatluspraktika koolis, võrdlev praktika (juhtimine, alternatiivid, erivajadusega laste rühmad, liikumis-, muusika- ja kunstiõpetaja töö) ning diplomieelne praktika.

Õppekava täielikuks läbimiseks peab üliõpilane positiivsetele hinnetele sooritama eksamid, arvestused ja praktika ning kaitsma diplomitöö riikliku komisjoni ees, mille esimees on EV Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja ning kuhu kuuluvad ka kutseliidu (Eesti Lasteaednike Liit) ja tööandjate (Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus) esindajad.

Diplomitöö on praktilise iseloomuga kasvatusteaduslik uurimistöö, kus üliõpilane rakendab oma teadmisi ja oskusi erialaste probleemide väljaselgitamisel, tundmaõppimisel, teaduslik-praktilisel uurimisel ja lahendamisel. Diplomitöö eeldab iseseisvat, loovat, praktikasse rakendatavat uurimistööd, oskust kriitiliselt tööd analüüsida, teha järeldusi ja leida lahendusi.

Kvalifikatsioon ja lõpetanute töövõimalused

Õppekava täies mahus läbinu haridust tõendavaks dokumendiks on rakendus-kõrg-hariduse diplom koos akadeemilise õiendi ja ingliskeelse hinnetelehega (diploma supplement).

Koolieelse lasteasutuse eriala omandanud läbivad peale lõpetamist kutseaasta tugiprogrammi, mis aitab noorel õpetajal oma töökoha ja ametiga kergemini kohaneda.
Soovijatel on õigus õpinguid jätkata ülikoolis 2-aastases magistriõppes (lähtuvalt Bologna konventsioonist).

Koolieelse lasteasutuse õpetaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kes töötab eelkooliealiste lastega tehes koostööd teiste spetsialistidega, lapsevanematega, omavalitsuste töötajatega, koolidega ja erinevate huvigruppidega.

Seminari lõpetanu on võimeline:

• kujundama laste mänguks, õppimiseks, nende vaimseks, kehaliseks, sotsiaalseks, emotsionaalseks, kõlbeliseks ja loovuse arenguks soodsa kasvukeskkonna;
• seostama õppe- ja kasvatustegevust igapäevaelu ja ümbritseva keskkonnaga;
• tegama koostööd teiste õpetajate ja spetsialistidega ning lapsevanematega järgides õppeasutuse ja rühma õppe-ja kasvatustaotlusi;
• kasutama laste arengu toetamisel nende sisemist aktiivsust vallandavaid meetodeid;
• kujundama lapsel esmaseid õppimis- ja tööharjumusi;
• tagama lapse sujuva ülemineku lasteaiast kooli (tundma põhikooli I astme õppekava).

Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala lõpetanu võib töötada õpetajana lasteaedades, lastekodudes, lastekeskustes, kooliks ettevalmistavates rühmades, erilasteaedades, lasteaed-algkoolides, samuti eralasteaedades, beebikoolides, mängukoolides jm.