KOOLIEELSE LASTEASUTUSE ÕPETAJA ERIALA

180 EAP; rakenduskõrgharidus, nominaalõppeaeg 3 aastat

Õppekava on akrediteeritud – Kõrghariduse Hindamise Nõukogu otsus 16.juunist 2004

Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava eesmärkideks on

• luua võimalused laiapõhjalise kasvatusteadusliku ning eelkoolipedagoogika alase hariduse omandamiseks;
• toetada teadmiste ja oskuste kujunemist töötamaks koolieelse lasteasutuse õpetajana;
• suunata väärtustama erialase tegevuse arendavat ja eetilist rolli ühiskonnas ning osalema aktiivselt kodanikuühiskonnas;

• luua võimalused õpingute jätkamiseks haridus- või sotsiaalteaduste magistriõppes, elukestvaks õppeks ja professionaalseks arenguks

Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala lõpetanu:

• omab süsteemset ülevaadet psühholoogia, kasvatusteaduse ja eelkoolipedagoogika põhiteooriatest, meetoditest ja rakendusviisidest ning alushariduse aktuaalsetest probleemidest
• märkab, kogub ja tõlgendab adekvaatselt kasvatusalast informatsiooni kasutades esilekerkinud probleemide lahendamiseks lapsest lähtuva pedagoogika meetodeid ja võtteid
• rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja kogemusi lapse kasvamise ja arengu suunamises

• omab ülevaadet erivajadustega laste rehabiliteerimisvõimalustest ja rakendab neid pedagoogilises kontekstis.

Vastuvõtu tingimused

Õpingute alustamiseks nõutav baasharidus on keskharidus.
Sisseastumisel arvestatakse riigieksami kirjandi tulemust (päevaõppes) ning üliõpilaskandidaatidega toimub kutsesobivuse vestlus.
Kaugõppes toimub ainult kutsesobivusvestlus. Vestlus toimub grupis, kus korraga vestlevad 2 õppima pürgijat ja 2 õppejõudu. Kutsesobivusvestluse eesmärgiks on välja selgitada üliõpilaskandidaadi motiveeritus tööks eelkooliealiste lastega ning tema üldine silmaring, kõlbeline hoiak, empaatiavõime, suhtlemisvõime, tolerantsus.
Kaugõppes on võimalik eriala omandada ka lühendatud ajaga (1,5 aastat). Sel juhul peab õppima pürgija omama eelkoolipedagoogilist kesk-eriharidust.

Õppekava ja õppetöö korraldus

Õppetöö toimub loengute, seminaride, rühmatööde, rollimängude, õppekäikude, iseseisva töö, praktikumide ja praktika vormis. Päevaõppe praktika toimub Eesti parimates lasteaedades ja koolides, kellega seminaril on pikaajalised koostöö kogemused.

Stuudiumi jooksul omandab üliõpilane üldhariduslike õpingute kaudu üldkultuurilise, kommunikatiivse ja sotsiaalse pädevuse. Kuna koolieelse lasteasutuse õpetaja töö on mitmekülgne hõlmates erinevaid ainevaldkondi, omandab üliõpilane teadmisi erinevatest ainetest.

Kasvatusteaduslike ja psühholoogia alaste õpingute läbi omandab üliõpilane oskused isiksust arendavate ja psühholoogiale toetuvate õppe- ja kasvatusmeetodite rakendamiseks. Eesmärgiks on süvenemine kutsealasse, tutvumine kesksete hariduslike ja kasvatusteaduslike probleemidega ning nende teadusliku käsitlusega. Kasvatusteadusliku uurimistöö alustes ja uurimisseminaris õpivad üliõpilased töötama erialase kirjandusega ning uurimistööd koostama.

Erialaainete ja ainedidaktikate õppimise käigus keskendutakse eelkoolipedagoogikale, üliõpilane omandab kutseala spetsiifilised teadmised ja oskused. Eraldi kursustena on lasteaia kvaliteet ja hindamine, lapse mäng ning lastevanemate nõustamine. Ainedidaktikad sisaldavad palju praktilisi ülesandeid, samuti lahendatakse õpetamise ja kasvatamise probleeme erialaseminarides.

Pedagoogilise praktika eesmärk on õppida realiseerima ja korrigeerima õpitut, õppides juurde kogemustest. Praktikant kasutab oma teoreetilisi teadmisi ja oskusi praktilises töös ja selle edasiarendamisel. Praktikate ajal erinevates lasteaedades kujunevad üliõpilasel oskused ametialaseks toimetulekuks, üiliõpilane õpib reflekteerima oma praktilise tegevuse tulemusi. Vaatluspraktikad toimuvad lasteaedades ja lastesõimedes, põhikooli I klassis, erivajadusega lastele mõeldud lasteasutustes ning alternatiivseid metoodikaid kasutatavates lasteaedades. Pideval praktikal on üliõpilane lasteaedades ja lasteasõimedes. III kursuse praktika sooritavad enamus üliõpilasi oma tulevases töökohas, mis annab neile võimaluse töökollektiivi sisse elada, harjuda töökorraldusega ning teha koostööd ja olla juhendatud tulevaste kolleegide poolt.

Valik- ja vabaainete kaudu saab õppija soovitud suunas areneda. Valikainetest lähtuvalt on üliõpilasel võimalus valida diplomieelse praktika liik (erilasteaiad, alternatiivlasteaiad). Vabaaineid võib üliõpilane valida ka väljastpoolt seminari.

Üliõpilastel on võimalus omandada sobitusrühma ja erirühma õpetaja kõrvaleriala. Üliõpilased, kes valivad sobitusrühma erirühma õpetaja kõrvaleriala, õpivad aineid, mille kaudu saab üliõpilane teadmisi erivajadusega laste arenguprobleemidest ja nende arenguks sobiva kasvukeskkonna loomise võimalustest. Kolmanda kursuse praktikal ollakse erivajadusega lastele mõeldud lasteasutustes.

I kursusel on põhisisuunaks teoreetilise baasi kujundamine orienteerumaks koolieelse lasteasutuse õpetaja töös ja selle kontekstis, mida toetavad tutvumispraktika ja praktika lastesõimes.
II kursusel on põhisuunaks lapsest lähtuv planeeritud kasvatuse ja õpetuse korraldamine, mida toetavad praktikad lasteaias (teine neist keskendub eelõpetusele, st tööle 6-7-aastastega).
III kursusel on põhisuunaks koostöö ja vastutus turvalise ja arendava kasvukeskkonna kujundamisel, mida toetavad vaatluspraktika koolis, võrdlev praktika (juhtimine, alternatiivid, erivajadusega laste rühmad, liikumis-, muusika- ja kunstiõpetaja töö) ning diplomieelne praktika.

Õppekava täielikuks läbimiseks peab üliõpilane positiivsetele hinnetele sooritama eksamid, arvestused ja praktika. Stuudiumi lõpetamiseks on üliõpilasel võimalus kas kaitsta lõputöö või sooritada erialane lõpueksam..
Lõputöö on praktilise iseloomuga kasvatusteaduslik uurimistöö, kus üliõpilane rakendab oma teadmisi ja oskusi erialaste probleemide väljaselgitamisel, tundmaõppimisel, teaduslik-praktilisel uurimisel ja lahendamisel. Lõputöö eeldab iseseisvat, loovat, praktikasse rakendatavat uurimistööd, oskust kriitiliselt tööd analüüsida, teha järeldusi ja leida lahendusi.
Lõpueksamil demonstreerib üliõpilane oma erialaseid teadmisi ning analüüsib oma erialaseid kogemusi.
Lõputöö kaitsmine ja lõpueksami sooritamine toimub riikliku komisjoni ees, mille esimees on EV Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja ning kuhu kuuluvad ka kutseliidu (Eesti Lasteaednike Liit) ja tööandjate (Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus) esindajad.

Kvalifikatsioon ja lõpetanute töövõimalused
Õppekava täies mahus läbinu haridust tõendavaks dokumendiks on rakenduskõrghariduse diplom koos akadeemilise õiendi ja ingliskeelse hinnetelehega (diploma suppliment).
Koolieelse lasteasutuse eriala omandanud läbivad peale lõpetamist kutseaasta tugiprogrammi, mis aitab noorel õpetajal oma töökoha ja ametiga kergemini kohaneda.
Soovijatel on õigus õpinguid jätkata ülikoolides 2-aastases magistriõppes (lähtuvalt Bologna konventsioonist).

Koolieelse lasteasutuse õpetaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kes töötab koolieast nooremate lastega tehes koostööd teiste spetsialistidega, lapsevanematega, omavalitsuste töötajatega, koolidega ja erinevate huvigruppidega.
Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala lõpetanu võib töötada õpetajana lasteaedades, lastekodudes, lastekeskustes, kooliks ettevalmistavates rühmades, erilasteaedades, lasteaed-algkoolides, samuti eralasteaedades, beebikoolides, mängukoolides jm.