Osakonnajuhataja: Maie Reimann
Telefon: 6557-154
E-mail: maie.reimann (ät) tps.edu.ee

Eriala tutvustus

Erialale kandideerija on positiivse ellusuhtumisega, energiline, loominguline, hea suhtleja.
Tähtis on ka mingi huviala olemasolu.

Eriala lõpetanu on saanud hea psühholoogilise ja pedagoogilise ettevalmistuse selleks, et toetada noore sotsialiseerumist ning soodustada tema kujunemist ühiskonna hästi toimetulevaks liikmeks. Ta on suuteline suunama huvitegevust ning juhendama huviringe. Orienteerub noortepoliitikas, noorsooliikumise ajaloos, hetkeseisus, noortealases seadusandluses. Osakab planeerida ja hinnata projekte. On kogu valdkonna arendaja.

Nominaalne õppeaeg on 3 aastat.

Vastuvõtutingimused
Nõutav baasharidus on keskharidus.

Sisseastumiseksamid

• emakeele riigieksami hinne ja kutsesobivusvestlus päevaõppesse kandideerijatel;
• kutsesobivusvestlus kaugõppesse kandideerijatel.

Õppekava ja õppetöö korraldus

Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks.
Need jagunevad omakorda teoreetiliseks õppeks ja praktikaks.

Teooriaõppesse kuuluvad
üldhariduslikud õppeained, mille eesmärgiks on kujundada üldkultuurilist, kommunikatiivset ja sotsiaalset pädevust lähtuvalt noorsootöö erialast. Nende hulka kuuluvad võõrkeeled (inglise, saksa, vene keel), filosoofia, majandusõpetus jt.

Erialaainete eesmärk on kutseala spetsiifiliste teadmiste ja oskuste saamine. Nendeks on kasvatusteaduslikud ained, psühholoogia, sotsiaalained, kultuur, keskkond, noorsootöö põhialused, praktilise noorsootöö ained.

Valikainetena saab õppida huvitegevuse juhendamist üliõpilasele sobival alal (sportlik tegevus, liikumine, kunst, näitlemine).

Praktikatel õpitakse realiseerima ja korrigeerima õpitut.
Praktika toimub alates I kursusest. Praktikal ollakse

• üldhariduskoolides,
• huvimajades,
• noorteühendustes,
• noorteorganisatsioonides,
• suvelaagrites,
• õpilasmalevas,
• avatud noortekeskustes,
• noorte infomessil,
• kohalikus omavalitsuses.

Praktika pakub üliõpilastele tulevase töö kogemusi ja aitab leida just neile sobiv töökoht.
Praktikabaase on ligemale sada üle terve Eesti.

Õpingud lõpevad lõputöö kaitsmisega või lõpueksamitega. Lõputöö on praktilise iseloomuga uurimuslik töö, kus üliõpilane rakendab oma teadmisi ja oskusi erialaste probleemide väljaselgitamisel, tundmaõppimisel.

Noorsootöö erialal lõpetanu saab rakenduskõrghariduse diplomi.

Eriala lõpetanud leiavad tööd kõikides noorsootöö valdkondades.
Tööle minnakse

• üldhariduskoolidesse,
• huvialakeskustesse,
• noortekeskustesse,
• noortelaagritesse,
• noorteühendustesse,
• õpilasmalevasse,
• kohalikesse omavalitsustesse jne.

Paljud seminari lõpetajad jätkavad oma õpinguid magistrantuuris Tallinna või Tartu ülikoolides.

Õppimine noorsootöö erialal on loominguline ja aktiivne protsess. Tänu valik- ja vabaainetele ilmestavad noorsootöö üliõpilased oluliselt kogu seminari elu. Õppimisest on lihtne tunda rõõmu.