Sotsiaaltöö eriala taasavati esimesena Eestis TPS-s 1990. aastal keskerihariduse tasemel (sotsiaalpedagoogika eriala nime all), alates 1995. aastast koolitatakse kutsekõrghariduse õppekava alusel ja alates 2002. aastast rakenduskõrghariduse õppekava alusel.

Sotsiaaltöötaja on erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik, kelle tegevus on suunatud indiviidide, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele tema liikmete vajadustega.

Sotsiaaltöötaja klientideks on toimetulekuraskustes inimesed, kelle probleemideks on: töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, tõsine haigus või puue, väärkohtlemine, riskikäitumine ja muud sotsiaalsed riskid.

Otsese nõustamise kaudu aitab sotsiaaltöötaja kliendil mõista oma olukorda, jõuda otsusele ja leida vajalikke ressursse. Ta teavitab klienti tema õigustest ja ühiskonna võimalustest ning vahendab või korraldab sotsiaaltoetusi, -teenuseid ja abi.

Sotsiaaltöötaja on ühistöö tegija, kes kasutab ja koordineerib või vajadusel loob spetsialistide võrgustikku ning aktiviseerib kliendi lähivõrgustiku.

Sotsiaaltöötaja lähtub oma tegevuses inimõigustest, kutse-eetikast ja konfidentsiaalsuse nõudest. Tema eesmärgiks on tagada võrdväärne kohtlemine kõigile ühiskonna liikmetele arvestades nende rahvuslike, religioossete ja kultuuriliste eripäradega. Juhul kui kliendi õigused pole kaitstud või tema vajadused pole ühiskonnas arvesse võetud, toimib sotsiaaltöötaja oma kliendi esindajana.

Sotsiaaltöötaja töötab riigi, omavalitsuse, era- või kolmanda sektori institutsioonides: valla-, linnavalitsus, haigla, kool, lastekodu, hooldekodu, nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskus, vangla, varjupaik jms.

Sotsiaaltöötajalt eeldatakse tolerantsust ja pühendumust, pinge- ja frustratsioonitaluvust, empaatiavõimet ja ehedust, iseseisvust otsustamisel ja vastutustunnet, samuti väga head suhtlemisoskust, koostöö- ning motiveerimisvõimet.

Sotsiaaltöötaja töö on suunatud kindlale piirkonnale ja/või teatud kliendirühmale.

Sotsiaaltöötaja võib erioskuste ja –teadmiste omandamisel spetsialiseeruda laste hoolekande, eakate hoolekande, puudega inimeste hoolekande ning kodutute ja/või töötute hoolekande valdkonda.

Kutsestandard

Üldoskused ja -teadmised, põhioskused ja -teadmised ning isikuomadused ja võimed on kinnitatud kutsestandardi Sotsiaaltöötaja III, IV ja V uustöötlusega Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogus otsusega nr. 17 8. detsembril 2004. a.
Vaata Kutsestandardit

Õppeaeg

Sotsiaaltöö erialal on õppeaeg päevaõppes 3 aastat, kaugõppes 3,5 aastat. Päevaõppesse võetakse vastu ka venekeelne õpperühm.

Vastuvõtutingimused

Nõutav baasharidus – keskharidus.

Sisseastumiseksamid, – katsed

• emakeele riigieksami hinne ja kutsesobivusvestlus päevaõppesse kandideerijatel;

• kutsesobivusvestlus kaugõppesse kandideerijatel.

Kutsesobivuse vestluse eesmärgiks on välja selgitada inimese üldine silmaring, kõrge kõlbeline hoiak, empaatiavõime, suhtlemisvõime, tolerantsus, eeldused ja soov teist inimest mõista ja abistada.

Õppekava

Sotsiaaltöö erialal on õpe jagatud kolme plokki.

I plokk

I ploki peamisteks teemadeks on: LAPS JA LAPSEPÕLV, NOOR. Vaadeldakse lapse, sh. puudega lapse arengut (füüsilist-psüühilist-sotsiaalset), õpitakse tundma arengut soodustavaid ja takistavaid tegureid. Loovainetes omandatakse teadmisi-oskusi lapse igakülgseks arendamiseks, kodumajanduses ja meditsiiniainetes tema eest hoolitsemiseks. Vaadeldakse inimese arengut lapsest nooreks, tekkivaid probleeme ja kriise, nende tekkepõhjusi ja lahendamisvõimalusi, ennetamist, ühiskonna võimalusi. Õpitakse tundma noortemuusikat, harrastusi. Põhjalik on lastekaitsekursus. I plokk sisaldab laste- ja noortepraktikat.

II plokk

II ploki peamised teemad on: PUUDEGA INIMENE, EAKAS. Vaadeldakse vananemist ja sellega seotud muutusi. Arutatakse eetikaküsimusi, võrreldakse inimkäsitusi. Õpitakse tundma koduhooldust, haigusi, põetamist, samuti eaka toetamist, et ta püsiks aktiivse ja teotahtelisena. Õpitakse tundma kõrvalekaldeid arengus, kujundatakse kompleksset arusaama puude põhjustest ning mõistmist, et inimene on arenguvõimeline igasuguse puude korral, kui selleks luuakse võimalused. Vaadeldakse, milliseid võimalusi on ja kuidas neid kasutada. II plokk sisaldab praktikat puudega inimeste ja eakate hoolekandes. II ploki lõpul kaitstakse kursusetöö.

III plokk

III ploki peamised teemad on: SOTSIAALNE TURVALISUS, SOTSIAALTÖÖ, RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ, KOHALIK OMAVALITSUS. Õpitakse tundma ühiskonna ja sotsiaaltöö arengut Euroopas ja Eestis. Tehakse kokkuvõtteid, üldistusi sotsiaalhoolekande süsteemist, vaadeldakse demograafia- ja pereküsimusi, majandust, omavalitsuste osa sotsiaalabi süsteemis. Õpitakse tundma sotsiaaltöötaja tööd abivajajaga, abistamise võimalusi ja korda, juhtimisteooriat, innovaatikat, töökaitset, kutse-eetikat, meeskonnatööd, vaimset tervishoidu. III plokis toimub sotsiaaltöö- ja valikpraktika.

Õpingud lõpevad lõputöö kaitsmisega riigieksamikomisjoni ees. Lõputöö on praktilise iseloomuga uurimuslik töö, mille eesmärgiks on õppija teadmiste-oskuste rakendamine erialaste probleemide väljaselgitamisel, tundmaõppimisel, teaduslik-praktilisel uurimisel ja lahendamisel. Lõputöö eeldab iseseisvat, loovat, praktikasse rakendatavat uurimistööd, oskust kriitiliselt tööd analüüsida, teha järeldusi ja leida lahendusi.

Kooli sotsiaaltöö erialal lõpetanu saab rakenduskõrghariduse diplomi.