Uudised töömaailmast:

- Valitsuse koalitsioonilepingus seisev uus töölepinguseadus peaks tööandjatele lihtsamaks muutma nii koondamise kui uute töökohtade loomise. Senine töölepingu seadus pärineb aastast 1992, mil Eesti ettevõtlusmaastik oli praegusest sootuks erinev. Ettevõtjad on lepingu muutmist nõudnud aastaid, uut tuge annab neile Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) järjekordne Eesti majandusarengut puudutav raport. Esmaspäeval oma töö lõpetanud IMFi delegatsiooni avalduses soovitatakse nimelt lihtsustada oskustööliste palkamist kolmandatest riikidest.

- Postimehe juhtkiri puudutab sedasama teemat võõrtööliste riiki toomise kohta. Rahvusvahelise Valuutafondi ettepanek, et Eesti peaks majandusedu säilimiseks lubama senisest suuremat ja lihtsamat võõrtööliste sissevoolu teistest riikidest, pole uus, kuid praegu on see varasemast veel vähem vastuvõetav.

- Mõned skeptikud on arvanud, et meil ei ole ju töötuid, seega ei ole vajalikud ka projektid, mis toovad töötuid tööturule. Kuna meil on sisuliselt tööjõupuudus, siis selle olukorra normaliseerimiseks viiakse Harjumaal läbi töötute koolitusprojekti INNOACT II. Projekt aitab tööjõudu kvaliteetsemaks muuta ja töötuid rakendada tööstussektoris.

- Kuna töö vajab tegemist, siis tihti pole ei tööandjad ega ka töötajad koolitustest huvitatud. Tööajast väljapoole jäävate koolituste puhul on tööandja kulud topeltsuured: lisaks koolituskulule peab kompenseerima ka koolitusele kulunud aja. Seda juhul, kui töötaja läheb koolitusele tööandja nõudmisel. Positiivselt suhtub koolitamisse Coca-Cola HBC Baltikum. Oma osa on ka sellel, et kuna tegemist on rahvusvahelise ettevõttega, siis tähendavad ka sisekoolitused rahvusvahelise seltskonnaga suhtlemist ning koolitusi teistes Balti riikides ja kaugemalgi.

- Inimesed lahkuvad millegi eest siis, kui töökoht on piisavalt kehv. Kui ta on lihtsalt kehv, siis inimene veel ei liigu. Piisavalt kehv on koht siis, kui see tekitab inimesel südame rütmihäireid, ta hakkab vältima töökohta, otsima kodus töötamise võimalust. Teine põhjus töökoha vahetuseks on visioon, töötaja ettekujutus oma karjäärist.

- Hansapanga värbamiskeskuse juhi Signe Kaursoni sõnul ei saa täna enam rääkida töökuulutustest, vaid tööreklaamidest ning värbamiskampaaniate liikumisest personaliinimeste käest turundusinimeste kätte. Missugused raskused valitsevad tööturul töötajate motiveerimisel, värbamisel ja millised on eduka värbamise 6 märksõna, loe Äripäeva artiklist.

Vaata http://www.rajaleidja.ee/web/?id=1165

Uut haridusmaastikul:

- Viie ülikooli esindajad räägivad, mis on sisseastuja jaoks sel aastal teisiti. – Tööturg esitab väljakutse kõrgharidusele – inimeste pensionile jäämine lükkub aina kaugemasse tulevikku ja elu jooksul jõutakse pidada kümmekond töökohta. Kalle Tammemäe, Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektor, küsib, kas kõrgkoolid on selleks valmis? Tulevikustsenaariumist ei saa kindlasti välja jätta rakenduskõrgkoole. Euroopas õpib keskmiselt 30% üliõpilastest rakenduskõrgkoolides. Millised on ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide väljakutsed tulevikuks, saab lugeda Õpetajate Lehest.

- Kaarel Tarand avaldab mõtteid käsitsi kirjutamisest ja leiab, et käsitsi kirjutamine on üha vähem levinud ja tekib küsimus selle oskuse vajalikkuse kohta. Kas on mõtet kulutada üldhariduskoolis ja kodudes suures koguses piinavaid tunde lastele seda oskust õpetades ja neid treenides? Kas sulepeal, pastakal ja pliiatsil on tulevikku?

- Seadusega ette nähtud muudatused kutseõppes on toonud uusi tuuli Lõuna-Eesti kutsekoolidesse.

Loe edasi http://www.rajaleidja.ee/web/?id=1164

Huvitavat Ole Sina Ise klubi tegemistest saab samuti lugeda Rajaleidjast. Tegemist on noorte klubiga, kuhu kutsutakse vestlema erinevaid inimesi (ülikooli õppejõude, teise kultuuri esindajaid, elukogenud inimesi). Mõnusad vestlusringid on tasuta ja toimuvad nii Tallinnas kui Tartus.

Kõigest lähemalt http://www.rajaleidja.ee/web/?id=5202