Tööelu uudised:

- Ruth Laatre, Rimi tegevjuht, kirjutab Eestis valitsevast tööjõupõuast: jaekaubanduses on täna puudu 600-800 müüjat ja kassapidajat, teenindussektoris tervikuna kaks korda rohkem töökäsi. Mida siis teha? Küsimus on kutsehariduse maines noorte hulgas. Kui see tõuseb, siis võib loota, et 3 kuni 5 aasta pärast ei saabu katastroofilist olukorda.

- Eestis avatud kontoreid töökohtades eriti ei kasutata. Põhjuseks eestlase temperament – ei soovita suhelda, parema meelega tõmbab ukse enda tagant kinni. Avatud kontoril on tööpaigana nii plusse kui miinuseid. Hea on näiteks see, et info liigub paremini, on rohkem ruumi, õhku ja valgust, ent puuduseks suurem müra, mis võib raskendada keskendumist.

- Ületunnitöö suurendab terviseriske ja põhjustab sagedamat haigestumist. Kuna Eestis on töötajate sage haiguslehtede võtmine muutunud tööandjate jaoks probleemiks, siis tasub lugeda, mida erinevad uuringud ületöötamise kohta välja toovad. Kas tasub endale soovida neid 5 haigust (vähemalt), mille USA-s läbiviidud uuringu järgi ülipikkade tööpäevade tagajärjena suurema tõenäosusega võid saada?

- Abituriendid jõuavad riigieksamite tegemise kõrvalt ka poole kohaga tööl käia. Tallinnas töötavad noored näiteks Olde Hansas mandlimüüjana, Stockmannis jm. Artiklist saab lugeda, millised seaduste piirangud on noorte töötamisel.

- RIMI püüab tööjõuturgu korrastada, korraldades noortele koolitusprogramme, et teha neist keskastmejuhid. Rimi pakub seitset kuud praktikat firma erinevates harudes, erialaseid ja juhtimisseminare ning garanteerib töökoha juhina. Ometi oli Rimi Eesti Food personalijuhi Õrne Pardeli sõnul eelmisel üritusel osalejaid tagasihoidlikult.

Loe lähemalt http://www.rajaleidja.ee/web/?id=1165

Hariduselu uudised:

- Kriitika alla langenud uue õppekava tööversioon soovitab nii eesti kui vene õppekeelega gümnaasiumide noortel lugeda üllatavaid kirjanikke. Vene gümnaasiumile mõeldud eesti kirjanduse ainekava toob tänapäeva autorite seas välja kaheksa nime. Andrus Kivirähki, Tõnu Õnnepalu, Madis Kõivu, Jaan Tätte, Mart Kivastiku ja Peeter Sauteri kõrval on novellistidena ära märgitud ka luuletusi ja romaane kirjutanud Eeva Park ja ärimehest kirjamees Armin Kõomägi. Isegi eesti õppekeelega kooli kirjanduse ainekava kohustuslike nimede loetelust ei leia kirjanikke Parki ja Kõomäge.

- Valitsusliidu koalitsioonilepingusse on kirjutanud, et „kutseõpet võimaldatakse ka neile, kel on lõpetatud algkool”. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis hakati põhihariduseta noori õpetama juba neli aastat tagasi. Iga õppeaastaga tekib Eestis juurde 1000–1500 noort, kes ei omanda põhiharidust. 2000. aastal kandus USA Marylandi Rahvuskaardi ja Eesti Kaitseliidu koostöö kaudu Eestisse Ameerika kogemus niisuguste noortega töötamiseks. USAs on rajatud koolituskohad sõjaväeosadesse ning nendes rakendatud sõjaväeline kord. Ameeriklased olid valmis oma kogemuse rakendamisel Eestit nõu ning jõuga abistama. Väljavalituks osutuski Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool.

Loe edasi http://www.rajaleidja.ee/web/?id=1164

Õppima või tööle välisriiki

- Iga üliõpilane, kel keeltega raskusi pole, võiks kogemuste hankimise nimel ette võtta õppetee välisülikooli. Lisaks rahvusvahelisele kogemusel saab tutvuda uute õppemeetoditega. Artiklist saab lugeda logistika õpetamise kohta Taani Tehnikaülikoolis.

- Ligi aasta Taanis Århusi linnas elav ja arhitektuuri õppiv Eesti päritolu Joonas Maueri kõige suurem kuluallikas on elamiskoha üür. Ühiselamukoha eest tuleb maksta 4500 kr kuus.

Artiklid asuvad http://www.rajaleidja.ee/web/?id=1159